IGAKEVADINE PROBLEEM Linnuriik punub pesa! Loe, mida teha, et te üksteisele jalgu ei jääks

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Õhus on kevadet! See omakorda kuulutab peatset pesitsushooaja algust ning paneb tublid tiivulised endile pesasid ehitama. Enne seda võiksid aga koduomanikud oma katused-pööningud üle vaadata.

Varesed ja kajakad katusel kraaksumas, tuvid pööningul kudrutamas, varblased rõduäärt mustamas, rotid ja rebased kompostihunniku ümber luusimas. Linnas eksisteerivadki inimene ja loodus kõrvuti, ent kindlasti saab ja peaks inimene tegema endast oleneva, et soovimatu naaber end liiga ligidale sisse ei seaks.

Kortermajadel on reeglina enim probleeme linnalindudega, kes leiavad üles kõik hoone avaused ning ehitavad nendesse oma pesad. Kui on teada, et eelnevatel aastatel on kortermaja katusel või pööningul pesitsevaid linde nähtud, tuleb maja enne aprillis algavat pesitsusaega üle vaadata. Kui pesas on juba munad või pojad, on inimene hiljaks jäänud, sest pesitsevaid linde häirida on ebaeetiline ja seadusvastane.

Eriti oluline on ennetustöö kortermajades, kus plaanitakse suvekuudel teostada remondi- või renoveerimistöid. Teada on, et EL-i nõuete tõttu on renoveerimine lähiaastail aktuaalne paljudes majades, mistõttu tuleb vältida möödunud aastail meediasse jõudnud kohutavate lugude kordumist. Näiteks on varasemalt ehitustööde käigus pesitsevad linnud kinni müüritud ja montaaživahu kätte lämbunud ning munade või poegadega pesad lihtsalt ära lõhutud.

«Sageli on pesa vältimine lihtsam kui inimene arvab. Kajakas ei tee pesa katusele, kui see lihtsalt sodist puhtaks pühkida. Rõdu, kus ei hoita träni, tuvi ei meelita,» selgitab Eesti Loomakaitse Seltsi otsese abistamise juht, Elis Järvsoo. «Samas ei kiputa mõistma, et lindu võib maja ligidusse pesitsema meelitada ka lahtiselt seisev prügikast või tahtlikult välja pandud sööt – seal, kus toit ligidal, on ju hea poegi kasvatada,» lisab Järvsoo.

Niisiis, vähim, mida majaomanik või korteriühistu teha saab, on territooriumil puhtust hoida. Kindlasti on mõistlik käia kevade hakul üle hoone pööning ja räästaalune ning kõiksugu ventilatsiooniavad ja luugid. Mis katki, tuleb parandada ning inimesele vajalikud, ent linde meelitavad avaused tuleb katta võrguga. Kasu võib olla ka hoone ümbrusesse paigaldatud pesakastidest või peletusvahendite, nagu silma meenutava palli või röövlinnu kujutise kasutamisest. Järvsoo lisab: «Naabritele, kes aastaringselt lindudele saia või muud sobimatut toitu pakuvad, võiks meelde tuletada, et nii kahjustatakse nii lindude tervist kui kodukandi heakorda.»

Lisaks lindudele võivad inimese kõrval end sisse seada linna-, ning harva isegi metsloomad. Mõnda neist, nagu jänest, siili või oravat, võib olla tore aeg-ajalt aknast jälgida, ent teiste kohaolu pole inimesele sugugi nii meelepärane. Linnakeskkonnas kohtab tüütutest naabritest enim rotte ja rebaseid, keda meelitavad maja juurde lahtised prügikonteinerid ja kompostihunnikud. Ühelt poolt võib vaenlaste liigne arvukus ohustada lähedal pesitsevaid ja inimesega tasakaalus elavaid linnuliike. Teisalt võivad metsloomad levitada koduloomi ja teinekord ka inimest ohustavaid haigusi.

«Kui maja ümbritseb korralik aed ning toidujäätmed pole lihtsasti kättesaadavad, pole metsloomal reeglina inimese lähedale asja,» julgustab Järvsoo. Kui hoone lähedusse satub aga haige välimusega või inimesele ohtlik metsloom, tasub sellest teavitada Keskkonnaametit telefonil 1247.

Ehk on abiks:

  • Kata võrguga või paranda võimalikud avaused ja augud räästaalustes ning mujal.
  • Hoia oma katus risust ja muust võimalikust pesamaterjalist puhas, kontrolli katust sageli. Lamekatusel ja rõdul ära hoia tarbetuid esemeid.
  • Vajadusel kasuta sobivaid peletusvahendeid, näiteks röövlinnu kujutisi, ridva otsas hõljuvaid tuulelohesid, silma meenutavaid palle vms. Varieeri neid, sest linnud harjuvad ruttu.
  • Paigalda ümbruskonda sobivatesse kohtadesse pesakaste.
Tagasi üles