ÕNNETUS ANTSLAS ⟩ Põleng sai alguse kaks päeva enne seda, kui tuli kogu hoone süütas

Tartu päästekomando. Pilt on illustreeriv. Foto: Margus Ansu/Postimees Grupp

Korstende puhastamise vajalikkusest räägitakse igal küttehooajal ja selle eel, kuid miks siis ometi juhtub ikka veel selliseid õnnetusi nagu hiljuti Antsla vallas? Mida saavad koduomanikud enese ja oma vara kaitseks teha?

2. veebruaril said päästjad teate, et Antsla vallas põleb maja. Tulekahju hävitas hoone katuse ning kõvasti said kahjustada alumised ruumid. Loole lisab musti noote tõsiasi, et põleng sai tegelikult alguse juba paar päeva varem, kui korstnas süttis tahm.

Sellest süttis hoone vahelagi, kuid kuna see oli väga hermeetiline (laepealne oli kaetud saviga), siis vindus tuli seal pikalt, enne kui murdis konstruktsioonidest läbi ja sai piisavalt õhku, et suure hooga majas edasi liikuda. Päästeameti kinnitusel polnud majaomanikul ette näidata akti, et korstnapühkija on käinud.

Õnnelikumalt läks 4. märtsi hommikul Pärnumaal Saarde vallas, kus ühes külas oli maja korstnas näha leeke. Kui päästjad kohale jõudsid, oli tulekahju korstnas kustunud. Päästjad eemaldasid soemüürist hõõguva tahma, kontrollisid küttesüsteemi üle ning nõustasid majaelanikke. Pole teada, kas korstent oli puhastatud, nii nagu peab.

Kuidas ja kui tihti korstent puhastada?

Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo peainspektor Aivar Kukk ütleb, et eramaja korstent peaks puhastama vähemalt korra viie aasta jooksul. Korter-, paaris- ja ridaelamus tuleb seda teha igal aastal.

On oluline teada, et ehkki eramaja küttesüsteeme võib neli aastat järjest ka ise puhastada, soovitab Päästeamet kutsuda siiski aastas korra ka korstnapühkija. «Ise korstna pühkimine eeldab spetsiifiliste vahendite ning vastavate teadmiste ja oskuste olemasolu. Korstnapühkija puhastab küttesüsteeme ning hindab ka küttesüsteemide ohutust ja nõuetele vastavust,» märkis Kukk.

Loe ka: KORSTNAPÜHKIJA SELGITAB 〉 Ahjud ja korstnad vajavad kontrolli, aga kui sageli?

Korstnapühkijal peab kindlasti olema kutsetunnistus. Tehtud tööde kohta väljastab ta akti, mis kinnitab maja küttesüsteemi tehnilist korrasolekut – see tuleks kindlasti alles hoida.

Kui sul on plaanis kutsuda koju korstnapühkija, tuleks enne visiiti ajada korda järgmised asjad:

• võimalda korstnapühkijale juurdepääs kõigile küttesüsteemi osadele;
• veendu kõigi ligipääsuvõtmete olemasolus enne korstnapühkija tulekut;
• eemalda küttekolde ja puhastusavade lähedusest mustust kartvad esemed;
• veendu, et korstnapühkija saabumise ajaks on korsten ja kütteseadmed jahtunud ning kolded põletamata jäänustest vabad;
• taga ohutu ligipääs korstnale.