VIDEOÕPETUS ⟩ Pühadele mine vastu riigimetsast toodud kasevihaga

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Võidupüha ja jaanipäeva lähenemisega ning sauna-aastaga seoses tuletab riigimetsa majandamise keskus (RMK) meelde igaühe õigust ja võimalust tuua riigimetsast oma tarbeks kasevihta.

RMK juht Mikk Marran tõdeb, et kõige õigem aeg saunaviha tegemiseks on just jaanipäeva paiku. Alustada võib ka nädal enne pühi, niisamuti on jaanipäeva järgne nädal veel täiesti sobilik aeg metsa kaseokste järele minekuks ja metsaelamuse saamiseks.

«Soovime võimalikult paljude inimesteni viia teadmist, et riigimetsast tohib endale ise tasuta kasevihta teha. Võidupüha ja jaanipäeva eel liiguvad ka linnainimesed Eestimaal rohkem ringi ning kaseviha tegemine on hea põhjus loodusesse koos pere või sõpradega põigata,» lausus ta.

Marran avaldas lootust, et saunakultuuri armastavad eestlased haaravad võimalusest usinalt kinni – niisamuti, nagu on suurele osale peredest kujunenud traditsiooniks tuua jõulude ajal riigimetsast koju kuusepuu.

«Jaanilaupäev langeb kokku võidupühaga ja pidupäeval käiakse ikka võimalusel saunas. Mul on hea meel, et teavituse levikule riigimetsa kasutusvõimalustest pani õla alla kaitseväe juhataja, kindral Martin Herem. Etteruttavalt soovime kõigile võidukat vihtlemist võidupühal!» lisas Marran.

Kümnes RMK külastuskeskuses üle Eesti on eeloleval nädalavahetusel võimalik töötubades oma teadmisi õigest vihategemisest üle korrata ja ise vihta valmistada, täpsema info ürituste kohta leiab loodusegakoos.ee lehelt.

Riigimetsa alad on kõige lihtsam tuvastada RMK veebilehe kaardirakenduse või mobiilirakenduse abil. Vihategemiseks sobilikke noori kasepuid leiab pea igast metsakooslusest.

Riigimets, kust tohib saunaviha jaoks oksi otsima minna, on RMK kaardil tähistatud tumerohelisega. Kaitsealad on märgitud pruuniga, sealt oksi võttes tuleb olla eriti hoolas, et oma tegevusega ei häiriks ega kahjustaks loodust. Erametsades on soovitus saunaviha jaoks oksi võtta vaid kokkuleppel omanikuga. Sinisega on kaardile kantud elektriliinid, mille alt võib samuti saunaviha jaoks oksi võtta.

Meelespea vihategijale:

• Saunaviha jaoks sobilikke oksi lõika noorelt, umbes kahe- kuni kuuemeetriselt puult.
• Vana kase küljest ei maksa oksi võtta, need on liiga jämedate harudega ja kõvad. Samuti ei sobi vihaks rippuvate okstega nn leinakase oksad, need on liiga pehmed ja painduvad.
• Jäta puu kasvama, sest viha jaoks on vaja ainult teatud koguses sobivaid oksi ja üldjuhul korjatakse neid mitmelt sobivalt puult.
• Jäta puu elusvõrast alles vähemalt pool kuni minimaalselt kolmandik puu pikkusest, mis tagab puule hea kasvuvõimaluse juhuks, kui seda soovitakse edasi kasvatada.
• Ära lõika puu latva! Isegi kui parimad oksad tunduvad just kõrgel asuvat, leia uus puu.
• Tee lõige oksakääridega nii, et ei kahjusta kasvama jääva puu tüve, lõika eelnevalt välja valitud sobilik oks.
• Varu oksi võimalusel ennekõike kraavikaldalt, elektriliini alt või metsasihi servast. Seal on ka reeglina heade valgustingimuste tõttu just parimad puud viha valmistamiseks: ühtlased ja rohkete lehtedega.
• Viha jaoks paslik oksa pikkus on umbes pool meetrit ehk sama pikk, kui on käsivars küünarnukist sõrmeotsteni.
• Metsas võib lõigata ka pikemad oksad, mida hiljem vihta kokku sättima hakates saab parajaks timmida.
• Oks peaks olema kahar, mitmeharuline ja rohkete lehtedega.