Eesti tarbija pole enam sealihausku, külmaletist rabatakse hoopis seda

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Nõo lihatööstuse statistika näitab, et enim müüdud suvetoodete pingerida troonib praegu kanaliha.

«Sealiha hind keerutab kosmoses ja eks see on kindlasti tarbijate otsuseid mõjutanud,» kommenteeris Nõo lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. «Aga muidugi oleme ise ka väga palju panustanud tootearendusse ja pakume erakordselt põnevaid tooteid kanalihast.»

Kruustük lisas, et praegu tulevad sealihatooted lindilt maha ja müüakse miinusega, mida on valus vaadata. Auku aitavad lappida linnulihatooted, mille hind on püsinud võrdlemisi stabiilne.

Simmo Kruustük. Foto: Vallo Kruuser

Nõukogu esimees selgitas, et suvetoodete müük on hetkel võrreldav möödunud aasta sama aja tulemustega, mis tähendab ühtlasi, et on säilinud sealihast grill-liha ja šašlõki lojaalne tarbijaskond. «Lisaks võtsime enne suvehooaja algust vastu otsuse, et Nõo püüab kõigi vahenditega grilltoodete puhul hinnarallit vältida ja tarbijale seal vastu tulla, mida ongi selgelt tervitatud,» lausus ta.

Nõo lihatööstuse suvetoodete müügistatistika järgi on Eesti rahva viis enim ostetud toodet:

1. sulajuustu broilerišašlõkk;
2. Fitlapi passiooni-broileristeigid;
3. rohke sibula šašlõkk;
4. maitselt mõnusad toorvorstid;
5. Fitlapi Kreeka välisfileesteigid.

Küsimusele, kas Nõo lihatööstus plaanib tuua sea- ja linnuliha kõrvale turule veel mõne põneva toote, vastas Kruustük, et praegu mitte. Tema sõnul ei armasta eestlane näiteks veiseliha üldse grillida. Mõeldud on ka lambaliha peale, kuid selle toote hind oleks liiga krõbe: esiteks pole Eestis piisavalt lambaid, et tagada stabiilne toote olemasolu, ning teiseks muudaks lambaliha importimine toote tarbijale liiga kalliks. Uuritud on lausa varianti tuua lambaliha Eestisse Uus-Meremaalt, kuid arvutuste järgi oleks šašlõkipüti hind sel juhul 15–20 eurot.