Selgub, et meie kehadel on üpris täpne sisemine kell, mis piisava hoole ja harjutamise korral meile õigeaegseid signaale saadab.
Inimese aju, täpselt nagu inimene, õpib kogu elu. Meie kehakell reageerib rutiinile ja meie igapäevastele rütmidele, muutudes üha tõhusamaks, kui minna igal õhtul samal ajal magama ja ärgata igal hommikul täpselt samal ajal üles. Ajus on nii-öelda erinevad kellamehhanismid, mis rutiinseid käitumismustreid salvestavad ja meeles peavad. Nii oskab aju ennustada peatset äratust, luues ühtlasi seosed äratuskella helinaga.