NUMBRID EI VALETA ⟩ Mis liha eestlased kõige isukamalt söövad?

Millist liha eestlased enim söövad? Foto: Shutterstock

Millist liha rahvas kõige meelsamini süüa ihkab? Ja kui palju me seda üldse aastas nahka pistame?

Septembris toimuva Eesti toidu kuu puhul vaatab statistikaamet lihatootmist Eestis. Liha kogutoodang vähenes varasema aastaga võrreldes 3 protsenti, vähenemine toimus kõigi lihaliikide puhul.

Loe ka seda: Tavaline eestlane paneb jaanipäeval nahka lihahunniku, mis on liig isegi...

Toodangu ja ekspordi-impordi andmete põhjal arvestatuna söödi Eestis 2022. aastal kokku 104 200 tonni liha, mis on peaaegu 3 protsenti vähem kui aasta varem.

Kõige enam söödi sealiha – 39,9 kg inimese kohta. See on keskmiselt pool täiskasvanud inimese kehakaalust.

Kõige enam tarbiti sealiha – 39,9 kg inimese kohta. Linnuliha söödi 29,3 kilogrammi inimese kohta, lamba- ja kitseliha tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta. Viimase paari aastaga on veiseliha tarbimine küll vähenenud, aga inimese kohta süüakse seda siiski 8,6 kilogrammi aastas.

2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55 protsenti oli sealiha, 29 protsenti linnuliha ja 15 protsenti veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.

Viimasel kümnendil on lihatoodangu kogus üles-alla kõikunud, kuid viimase 20 aasta jooksul päris oluliselt tõusnud. Samas näiteks 1990. aastal toodeti Eestis liha veel 2,3 korda rohkem kui praegu.

Liha ja toodetes sisalduva liha import suurenes aastaga 5 protsenti. Kõige enam imporditi värsket sealiha Saksamaalt, Taanist ja Soomest. Linnuliha saabus Eestisse Poolast, Soomest ja Lätist. Veiseliha imporditi eelkõige Lätist, Poolast ja Leedust, lamba- ja kitseliha Uus-Meremaalt, Hollandist ja Hispaaniast.