/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/10/06/15637158t1h223a.jpg)
Kinnisvaraturul on seis sarnane olukorraga toidupoes – ostetakse seda, mida on kindlasti vaja või mis on soodushinnaga. Kalleid emotsioonioste tehakse harvem, kinnitab Uus Maa analüütik Risto Vähi.
ANALÜÜTIK ⟩ Oleme kinnisvaraturu põhjas (4)
Kuigi keskmistes ruutmeetrihindades suurt langust näha ei ole, on turu madalseis hoomatav tehinguaktiivsuse vähenemisega aastavõrdluses. Ja siin ei ole tegelikult midagi ilustada – oleme kinnisvaraturu põhjas ja jääme seda veel pikemaks ajaks kraapima. Tarbijate kindlustunne on madal ja «ootame-vaatame» põhimõtet kohtab üha enam.
Kui reeglina peetakse kinnisvara kolmeks põhikriteeriumiks asukohta, asukohta ja veel korra asukohta, siis praegu asendatakse need sõnad tihti pigem hinnaga. Kaubaks läheb vara, mis on laenuvõimekuse vaatest kättesaadav. Muidugi tuleb ette ka emotsioonioste ja kallima kinnisvara müüki, kuid sellist hoogu nagu näiteks poolteist-kaks aastat tagasi, sellel segmendil enam sees ei ole.
Seega tasub kinnisvara müües teha sama, mida eeldate toidupoes – jälgida, et kaup oleks õiglase hinnaga ja tarbijale kättesaadav. Katsetamise aeg on läbi ja müüb vaid turuhinnale vastav vara.
Rääkides kinnisvaraturu perspektiividest ja võimalikust taastumisest, tuleb vaadata otsa majandustegelikkusele, mida kinnisvaraturg peegeldab. Meeleolud korteri- ja eramuturul paranevad alles siis, kui ebakindlus majanduses väheneb.
Tehinguaktiivsus languses
Eesti korteriturg langes septembris ja üle kogu riigi toimus maa-ameti andmeil 1742 ostu-müügitehingut (augustis 1932). Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1994 eurot, mis on 2,2 protsenti vähem kui augustis, kuid 2,7 protsenti enam kui mullu septembris.
Tehinguaktiivsus vähenes ka Tallinnas. Müüdi 662 korterit (augustis 682), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2805 eurot. Kui augustiga võrreldes kasvas hinnatase 0,7 protsenti, siis aastaga 1,4 protsenti. Tallinnas näeme üha enam hinnataseme stabiilsust ja muutused on jäänud pigem nii-öelda statistilise vea piiresse.
Kui augustis mõjutasid Tartu statistikat enam uusarendused, siis septembris toimus taas langus. Nii müüdi 173 korterit (augustis 208) ning ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2315 eurot. Kui kuuga kukkus hinnatase 11,6 protsenti, siis aastavõrdluses kasvas see 14,3 protsenti.
Pärnus müüdi septembrikuu jooksul 63 korterit (augustis 70), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1737 eurot. Võrreldes augustiga langes hinnatase 3,1 protsenti ja aastaga 5,8 protsenti.
Vastupidiselt teistele linnadele kasvas Narvas tehinguaktiivsus. Septembris vahetas omanikku 78 korterit (augustis 63), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 532 eurot. Võrreldes augustiga kasvas hinnatase 7,5 protsenti ja aastaga 2,1 protsenti.