OLE TARGEM ⟩ 5 lumetõrje müüti, mida ei tasuks tõepähe võtta

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Eesti vanasõna ütleb, et ega tali taeva jää, aga miskipärast tulevad libedus ja lumi alati üllatusena, kuigi meie kliimas on talv loomulik nähtus. Tuletame meelde peamised linnalegendid, mis libeduse- ja lumetõrje ümber keerlevad.

Ühtlasi on lume ja libeduse kohta käibel mitmeid müüte, millel pole tõepõhja all ja millega inimesed kipuvad ise oma elu keeruliseks tegema. Müütidest ja tegelikkusest räägib K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets.

Libeduse tõrjujad liiv ja tuhk

Kuna talvel on oluline püsti püsida, vajavad aiatagune kõnnitee ja aiasisesed rajad libeduse tõrjet. Miskipärast tehakse seda sageli liiva või tuhaga, aga kumbki pole libeduse tõrjumisel tõhus ega kestlik. Kui liiv on lihtsalt vähese kasuteguriga ja kergesti lenduv, siis tuhk on suisa halb, sest lõhub jalanõusid. Koduseks libedusetõrjeks sobib Uibometsa sõnul graniidipuru, mis püsib paigal ega lenda tuulega minema. Ühtlasi saab graniitkillustiku kevadel kokku korjata ning järgmisel talvel taaskasutada ehk see on ka keskkonnasõbralik valik.

Lumesulataja sool

Lisaks liivale ja tuhale visatakse käiguteedele ka soola, mis võib Uibometsa sõnul käituda üpris riuklikult. Lisaks asjaolule, et sool teeb karuteene keskkonnale, söövitab sool ka näiteks majaesist kivisillutist ja treppi, lühendades nende eluiga märgatavalt. Libedust saab tõrjuda graniitkillustikuga, aga kui jääd on tingimata tarvis sulatada, leiab selleks poest Euroopa Liidus heaks kiidetud kemikaale, ehkki ka nende puhul tuleb pakendilt kontrollida, kas see sobib soovitud keskkonda ja pinnasele.

Suur lumelabidas

Iga-aastane müügistatistika kinnitab Uibometsa sõnul asjaolu, et ainuõigeks peetakse suurt lumelabidat. See on ekslik mõttekäik, sest suur labidas sobib vaid värske lume tõstmiseks, samas niiske ja raske sulalume puhul on kitsas kõrgete servadega labidas märksa praktilisem. Lumelükkamiseks võiks seevastu eelistada labidast pikema varrega lumelükkajat või sahka. Lisaks on labida valikul oluline arvestada töö tegijaga – töö peab olema jõukohane.

Lumelabida lühike eluiga

Aeg-ajalt on kuulda ütlust, et lumelabidaid läheb nagu leiba. Selline tõdemus viitab ilmselgelt valedele töövõtetele, sest lumelabida eluiga ei sõltu kasutuskordadest, vaid sellest, kuidas seda kasutatakse. Esmalt võiks suures aias olla mitu eri suurusega lumelabidat ja -sahka eri tööde jaoks. Teiseks soovitab Uibomets valida tugeva varrega labidas (näiteks komposiitmaterjalist), mis talub hästi füüsilist pinget. Kolmandaks tuleb teha iga tööriistaga vaid seda tööd, milleks see on mõeldud – lumelabidaga tõstetakse lund, lumesahaga lükatakse lund (ja ainult lund). Lumelabidaga ei lõhuta kunagi jääd, selleks on eraldi tööriist. Kui nendest nõuannetest kinni pidada, peab lumelabidas vastu aastaid.

Lumepuhur kui iseseisev robot

Lumisel talvel võib lumelabidaga teha iga päev jõusaali mõõtu trenni. Lumepuhur on sellele tõhus alternatiiv ja mugav abimees, aga see pole võrreldav robotniiduki või robottolmuimejaga, mis toimetavad kodus täiesti omapäi. Uibomets leiab, et lumepuhurit saab pigem võrrelda murutraktoriga, mis teeb töö küll palju lihtsamaks, aga vajab siiski inimese kohalolekut. Lumepuhureid on erineva võimsuse ja võimekusega, sestap tasub enne ostu hoolikalt kõik plussid ja miinused läbi analüüsida.