TARK TEADA ⟩ Kui turvaline on telefon ööseks laadima jätta või ajaks, kui kedagi pole kodus?

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kuumenev laadija võib tähelepanematuse ning hooletuse korral kodus paksu pahandust põhjustada. 

Meie kodudes on suure hulgal erinevaid elektroonikaseadmeid, mida tuleb regulaarselt laadida, nende hulgas on nii telefone, robottolmuimejaid, akutoitega muruniidukeid kui ka autosid. Miljonid inimesed jätavad need seadmed laadima ööseks või ka siis kui nad ise päeval kodust lahkuvad. Schneider Electricu projektijuht Ivar Mölder selgitab, mida tuleks teada seadmete ohutust laadimisest ja kuidas telefoni laadimine erineb elektriauto laadimisest.

Miks laadija kuumeneb?

Paljudel laetavatel seadmetel on liitiumioonakud, mis ei kesta igavesti. Aku keskmine eluiga on umbes 5 aastat, kuid võib olla ka pikem sõltuvalt tootjast, seadme kasutamise intensiivsusest ja aku laadimissagedusest. Sageli aku laadimise ajal selle sees toimuvate keemiliste protsesside tõttu kuumeneb.

«Laadimise ajal saavad aku elektroodid, st anood ja katood, laengu. Seadme tühjenemise ajal toimub vastupidine protsess – anoodil ja katoodil olev laeng väheneb, mille tulemusena väheneb aku kasutusaeg. Liitiumioonakus ühendub koobaltoksiid liitiumioonide ja elektronidega, moodustades katoodi juures liitiumkoobaltoksiidi, samas kui liitiumkarbiid laguneb anoodi juures süsinikuks, liitiumioonideks ja elektronideks. Eksotermilised keemilised reaktsioonid tekitavad soojust, mis võib mõnikord põhjustada aku kuumenemist. Ülekuumenemise vältimiseks on seadmetel erinevad sisseehitatud kaitsemehhanismid: telefonid lõpetavad ajutiselt laadimise, kui nende temperatuur jõuab teatud piirini, elektriautodel on aku temperatuuri jälgimise ja jahutamise funktsioon jne. Samuti tuleb meeles pidada, et akude laadimisel liigub vool ka läbi vooluringi teiste osade (kaablid, pistikupesad). Ka need tekitavad laadimise ajal soojust, mis võib põhjustada ohtlikku temperatuuri tõusu. Automaatlülitid kaitsevad teie kodu ülekuumenemise ja tulekahju eest, katkestades rikke korral vooluahela,» selgitab Mölder.

Vanemad akud võivad olla juba kahjustatud ja kujutavad endast suurt tuleohtu. On oluline meeles pidada, et kõik akud on kuumustundlikud, seega tuleb laetavat seadet hoida soojusallikast, näiteks radiaatorist, ahjust või peale langevast päikesekiirgusest, võimalikult kaugel. Aku vajab laadimise ajal head õhuringlust, seega ei ole soovitatav jätta laadivaid seadmeid (arvuteid, telefone) näiteks diivanile või voodisse. Samas on kahjuks tavaline, et elektriseade ühendamisel laadimiseks vooluvõrku ei mõelda sellele, kas see on tegelikult ohutu. Eksperdid hoiatavad, et mõnel juhul ei tohiks seda üldse teha.

«Enne elektroonikaseadme laadimist tuleks kõigepealt kontrollida, kas teie laadija sobib sellele seadmele. Kui olete laadija eraldi ostnud, peaksite kontrollima tootja dokumentatsiooni ja järgima selles toodud soovitusi. Seejärel soovitaksin kontrollida, kas laadija ja seade sobivad teie elektripaigaldisega, st millised on vooluvõrku ühendatud laadija parameetrid. Tasub kontrollida laadija sisendpinge nimiväärtust, kuna väljaspool Euroopat müüdavad seadmed ei pruugi sobida meil tavalise 230 V elektrisüsteemiga. Euroopas on enamik kodudes kasutatavad pistikupesad mõeldud voolutugevusele kuni 10 A (pikaajaliselt) või kuni 16 A (lühiajaliselt), seega tuleb veenduda, et seda ei ületata. Vähese energiatarbega seadmete (telefonid, tahvelarvutid, sülearvutid jne) puhul ei ole see tavaliselt probleem, kuid võimsamate seadmete (tööriistad, elektriautod, muruniidukid jne) puhul võib see teie elektrisüsteemi liigselt üle koormata. Kui seade on võimsam kui konkreetses asukohas lubatud võimsus, siis ei tohi seda elektrisüsteemi ühendada ja võimsama pistikupesa paigaldamiseks on vaja tellida elektrik,» selgitab Mölder.

Kas on ohutu jätta seade laadima ööseks või ajaks kui kedagi pole kodus?

Kui telefoni- ja arvutilaadija on töökorras, ei ole selle jätmine pistikupesasse ohtlik, kuid eksperdid soovitavad siiski tõmmata nad pistikupesast välja ajaks kui neid ei kasutata.

«Laadijas endas või laetavas seadmes võib tekkida tõrge, mis võib omakorda tekitada tulekahju - mitmel juhul on järelevalveta arvuti- või telefonilaadija süttinud. Need on siiski olnud üksikjuhtumid - kaasaegsed sertifitseeritud seadmed katkestavad laadimise, kui laetaval seadme tekib tõrge või kui see kuumeneb üle. Kõiki laadimisjaamu ei ole vaja välja lülitada - nt muruniidukid või robotid laevad iseseisvalt ja nende laadimisjaamu ei ole vaja välja lülitada. Ma arvan, et kõige ratsionaalsem soovitus on kasutada ainult CE-märgisega, sertifitseeritud ja ohutuid seadmeid,» ütleb Mölder.

Kas telefoni või elektriautot laadides võib tekkida tulekahju?

Päästeameti andmeil oli 2022. aastal Eestis toimunud eluhoonetulekahjude levinuim põhjus (u 30 protsenti tulekahjudest) rikked elektrisüsteemis või - seadmetes. Möldri sõnul võib kodus tekkida tulekahju nii ülekuumenenud pistikupesast kui telefoni laadimiseks kasutatakse vigast, kahjustatud või muud kui originaallaadijat või laetakse elektriautot voolutugevusega 16A pistikupesas, mis on lubatud voolutugevusele ainult kuni 10A.

«Suurim tuleoht peitub selles kui proovitakse laadida suure võimsusega seadmeid, näiteks elektriautot, ühendades selle kodus tavalisse pistikupessa. Kui ühendame vooluvõrku suurema voolutugevusega laadija kui meie pistikupesa juhtmestik võimaldab, võib see põhjustada ülekoormuse. Ülekoormuse korral peaks rakenduma elektrikilbis automaatne kaitselüliti ja lülitama voolu välja, kuid kui kaitselüliti ei ole paigaldatud nõuetekohaselt ja kvalifitseeritud elektriku poolt, võivad juhtmed üle kuumeneda ja tekkida tulekahju. Eriti riskantne on vanemate majade elektrijuhtmestik, kuna see tihtipeale ei kannata välja praegust tavapärast voolutugevust. Seetõttu peab enne elektriauto kodus laadimist esmalt tegema ära vajalikud ettevalmistustööd: paigaldama nõuetekohase kaabli, veenduma, et elektrikilbis on töökorras kaitselülitid ja seejärel seadistama statsionaarse laadimisjaama,» soovitab ekspert.

Mõned elektrisõidukite omanikud kasutavad statsionaarse laadimisjaama asemel kaasaskantavat laadijat. See on ohutu, kui laadija on ELis sertifitseeritud, kuid Ivar Mödri sõnul peab ka kodu elektrijuhtmestik sellele sobima.

«Koduse vooluvõrgu üle vaadanud professionaalne elektrik saab tagada, et elektriauto laadimiseks on olemas nõuetekohane juhtmestik, kuid kaasaskantavaid laadijaid kasutatakse ka mujal. Kui lähete näiteks vanasse talumajja, ei pruugi te teada, kui palju voolu majas oleva elektrivõrk suudab taluda ja selle kontrollimata jätmine võib põhjustada ülekoormust ja tekitada tulekahjuohu. Selge on ka see, et kuskil püsivalt ja igapäevaselt laadides peaks sinna ikkagi paigaldama nõuetekohase autolaadija,» hoiatab ekspert.

Ohutu laadimisjaama paigaldamiseks kodus on mõnikord vaja uuendada elektri jaotuskilpi või ehitada uus. Mõned lahendused võivad vähendada mitte ainult investeeringuid, vaid ka vajadust lammutada seinu või põrandaid.

Kuigi elektriautod kasutavad laadimiseks palju suuremat voolutugevust, ei kuumene nende laadimisjaamad peaaegu kunagi üle, erinevalt telefoni- ja arvutilaadijatest. Selle põhjuseks on asjaolu, et elektriautode laadimisjaamad on ette nähtud suure voolutugevuse edastamiseks, samas kui telefoni- ja arvutilaadijad on palju väiksema võimsusega seadmed ja soojenevad voolu tõttu rohkem.

«Kui järgitakse seadme tootja soovitusi, kasutatakse sertifitseeritud laadijat ja lastakse kodune juhtmestik paigaldada kvalifitseeritud elektrikul, ei peaks probleeme tekkima ja seadmed kuumenevad lubatud piirides,» märgib Mölder.

Telefonide või muude väikeste elektroonikaseadmete ohutumaks laadimiseks soovitab ekspert paigaldada USB-pistikupesad. Turul on saadaval ka kiirlaadimise (45W või 65W) USB-pistikupesad, mis võivad laadida mitte ainult telefone, vaid ka sülearvuteid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles