TARK TEADA Kui palju on mõistlik maksta kodulaenu omafinantseeringut?

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sageli arvatakse, et kodulaenu võttes on mõistlik kaubelda välja võimalikult madal omafinantseering. Osa koduostjaid näevad suuremas sissemakses aga head võimalust oma vaba raha kasumlikuks investeerimiseks.

«Eluaseme ostuga kaasnevad lisaks omafinantseeringule ka ühekordsed kulutused, nagu lepingutasu, notaritasud ja riigilõiv, investeeringud sisustusele. Kui vahendeid sellisteks väljaminekuteks napib, on võimalikult väike sissemakse arusaadavalt ainumõeldav võimalus. Kui aga säästusid on kogunenud rohkem, võib suurem sissemakse olla nutikas viis oma vara kasvatamiseks,» selgitas Holm panga laenuosakonna juht Mari-Liis Sepp.

Taskukohasemad tagasimaksed

Tema sõnul on suurema sissemakse kõige vahetum mõju see, et koduostja peab võtma vähem laenu ja seega on tema igakuised maksed väiksemad.

«Viimaste aastate käigus toimunud euribori tõus näitas koduomanikele, kui tugevalt võib intressihüpe igakuist toimetulekut mõjutada. Suurem omafinantseering ja väiksem laenusumma, millest tulenevalt on ka igakuine laenumakse madalam, on kahtlemata tõhus kindlustus selliste kõikumiste vastu,» selgitas ta.

Teine ja olulisem põhjus on aga see, et kui suurema sissemakse teinud ja väiksema laenusumma võtnud koduomanik oma kinnisvara ühel päeval edasi müüb, jääb talle rohkem raha kätte, mida kasutada uue kodu ostmiseks ja sisustamiseks.

«Kui võrrelda tänast hinnataset viie aasta taguse ajaga, siis tehingute mediaanhinnad on kasvanud ligi 50% ning on piirkondi, kus kinnisvara hinnad on isegi kahekordistunud. Kui koduomanikul, kes ostis näiteks 2019. aastal 150 000 eurot maksva korteri ja maksis omafinantseeringuna 45 000 eurot, õnnestub oma vara näiteks 250 000 euroga maha müüa, jääb talle pärast laenujäägi tasumist enam kui 150 000 eurot vaba raha järgmisteks investeeringuteks,» tõi ta näite.

Kinnisvara on alati hinnas

«Inflatsiooni stabiliseerumine, euribori langus ja majanduse elavnemine annavad tarbimisele jälle hoogu juurde. Sellega käsikäes võib uuesti elavneda ka kinnisvaraturg. Üldjuhul kasvatab kinnisvarasse paigutatud raha aastatega oma väärtust, erinevalt pangakontol seisvast rahast, mis inflatsiooni ja spontaanse tarbimise tõttu pigem kahanema kipub,» nentis  Sepp.

Tema sõnul on investeerimine kinnisvarasse olnud paljudele eelistatud investeerimisviis, kuna seda peetakse turvalisemaks kui börsil väärtpaberitega kauplemist.

«Võib öelda, et turvalisuse aspektist on hoiuste kõrval ka investeeringutel kinnisvarasse oma koht. Kui viimane aasta oli kõrgele tõusnud hoiuseintresside tõttu pidu hoiustajate õuel, siis kinnisvarasse investeerijad on saanud nautida head tulu oma investeeringutelt pikemalt. Alati tuleks enda jaoks erinevaid võimalusi läbi kaaluda ja nõu pidada ka asjatundjatega, kes oskavad välja tuua iga lahenduse plusse ja miinuseid,» soovitas Holm panga ekspert.

Tagasi üles