JÄTA MEELDE ⟩ Märk sellest, et on aeg sibul üles võtta

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sibula ülesvõtmisega oodatakse tihtipeale seni kuni kõik pealsed on kolletunud. Sibula tegelikust koristusküpsusest saab tavaliselt aimu juba enne seda.

Sibulate koristusküpsust saab kindlaks teha kooriku ja varte seisundi järgi. Kui uute lehtede moodustumine on lakanud, kestad muutuvad kollaseks ja varred lamavad maas, on aeg sibul üles võtta. Selleks ajaks on sibul välja kujunenud, vahendab Vakarys Ekspresas.

Pärast sibulate kaevamist ärge lõigake varred ära, sest kõik toitained peavad minema sibulasse. Sibulaid tuleks kuivatada hästi õhku läbilaskvas kohas, näiteks varjualuses või pööningul. Kui sibulad on täiesti kuivanud, lõigake kuivanud varred ja mullased pealmised maha, et vältida nende riknemist.

Kas teadsid?

Sibula ja teiste laukude rohelised pealsed on palju kasulikumad ja väärtuslikumad kui mugul ise, kuuludes kasulikumate köögiviljade esiritta, sisaldades mineraalaineid ja vitamiine keskmisest rohkem.

Sibula keerulist keemilist koostist polegi veel lõpuni uuritud, kuid kasutatud on teda ravimina aegade algusest. Teada on, et sibulas leidub eeterlikke õlisid, seda on tundnud igaüks, kes sibulaga kokku puutunud. Sisaldab ka vitamiine, karoteeni, joodi, kaltsiumi, fosforühendeid, flavonoide, saponiine, õun- ja sidrunhapet, suhkruid jne.

Kuna sibulas on rohkesti bakteritele kahjulikult mõjuvaid fütontsiide, on rahvameditsiinis toore sibulaga ravitud paiseid, haavamädanikke ja kergeid põletushaavu. Antibakteriaalse toime tõttu on teda kasutatud erinevate nakkushaiguste tõrjumiseks.

Söögisibul on väga vormirikas – on erineva suuruse, kuju, magususe kui säilivusega sorte. On kibe-, poolkibe- ja magussibulaid. Kibe- ja poolkibeda sibula sordid kasvavad paremini keskmise ja jahedama kliimaga piirkondades, nagu ka meil Eestis. Egiptuse magussibul sisaldab vähem eeterlikke õlisid, on magusam, aga säilib halvemini.

Allikas: Postimees Kodu