Maaküte: Püsiv soojus maapinnast
Maaküte, tuntud ka kui maasoojuspump, kasutab maapinda salvestunud päikeseenergiat, et kütta kodu ja soojendada tarbevett. Süsteem ammutab soojust maa-alustest kollektoritorudest, mis võivad olla paigaldatud horisontaalselt või vertikaalselt, sõltuvalt krundi suurusest ja pinnase tüübist. Maakütte efektiivsus tuleneb sellest, et maa temperatuur püsib aasta ringi stabiilne, isegi kõige karmimates talveoludes.
Maakütte eelised:
- Energiatõhusus: Maaküte toodab iga kulutatud kWh elektrienergia kohta 4–6 kWh soojust, mis teeb sellest ühe efektiivseima küttesüsteemi.
- Sõltumatus välistemperatuurist: Erinevalt õhk-vesi soojuspumpadest ei mõjuta maakütte tööd välisõhu temperatuur, mis teeb selle eriti sobilikuks karmide talvede jaoks.
- Pikk kasutusiga: Maakütte süsteemi maa-alune osa kestab kuni 50 aastat või enam, samas kui soojuspumba seade ise võib vastu pidada 20–25 aastat.
- Vähem hooldust: Kuna süsteemil pole väliseid komponente, mis puutuvad kokku ilmastiku mõjudega, on hooldusvajadus minimaalne.
- Lisavõimalused: Paljud mudelid on varustatud kaugjuhtimise ja mobiilirakendustega, mis suurendavad kasutusmugavust.
Maakütte puudused:
- Kõrged algkulud: Maakütte paigaldus on üks kallimaid lahendusi, ulatudes 10 000–30 000 euroni, sõltuvalt krundi suurusest ja paigaldustüübist.
- Ruuminõudlikkus: Horisontaalkollektorid nõuavad palju vaba maapinda – iga 1 m² köetava pinna kohta on vaja umbes 3,6 m² krundipinda. Vertikaalkollektorid on ruumisäästlikumad, kuid oluliselt kallimad.
- Paigaldamise keerukus: Süsteemi paigaldus nõuab suuremahulisi kaevetöid, mis võivad ajutiselt häirida krundi haljastust ja kasutusmugavust
Õhk-vesi soojuspump: Jõud välisõhust
Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergiat välisõhust ja suunab selle majapidamisse, kasutades vesiküttesüsteeme (radiaatorid või põrandaküte). Soojuspump võib töötada ka vastupidises režiimis, pakkudes suvel jahutust.