/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16857520t1h1e27.jpg)
Tolmuharjad, eriti kui need juhtuvad olema sulgedest või odavast sünteetilisest materjalist, on koristajate seas üpris mustas nimekirjas.
Soome professionaalne puhastustöötaja Mari Breilini peab mikrokiudlappe nüüdisaja parimaks leiutiseks. Need seovad tolmu staatiliselt ja ei lase silmale nähtamatutel osakestel levida.
«Mikrokiudlapp on mitmeotstarbeline ja sellega saab pühkida kõiki koduseid pindu. Sellel on ka küürimisvõime ja seda saab pesumasinas pesta,» selgitas Breilin.
Kui aga küsida, millist koristustarvikut ta elu sees ei ostaks, toob Breilini eeskätt esile vanaemadeaegse tolmuharja.
«Tolmuhari on kohutav tööriist, see ei tee midagi ja ei ole oma raha väärt. See paiskab tolmu õhku, et see uuesti langeda saaks,» kinnitab asjatundja.
Sellega nõustub ka Soome puhastuskoolitaja Maarit Liukolampi.
«Ma ostaks tolmuharja näiteks siis, kui mul oleks palju kristall-lühtreid või midagi sarnast. Tolmuharja jääb vaid murdosa tolmust. Koristamise eesmärk on aga mustuse eemaldamine, mitte selle teisaldamine,» ütleb Liukolampi. Tolmuharja kasutamine nõuab aga sageli mitmekordset tööd või lausa järelpuhastust.
Ka tolmuharja puhastus on üks tüütu ettevõtmine, mis tekitab asjatundjate silmis veel rohkem tolmu ja probleeme. Lisaks ei talu paljud tolmuharjad vett.