Mis oleks, kui koliks... Narva? (2)
25. veebruar 2017, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/24/6373301t1heef2.jpg)
Narva on küll suuruselt kolmas linn Eestis, kuid sellest teatakse üsna vähe. Ometi loovad kaks siin kohtuvat üsna erinevat keelt ja kultuuri põneva elukeskkonna.
Miks Narva?
Kunagist kaunist linna on sõjad üsna halastamatult laastanud, kuid see ei tähenda, et Novgorodi kroonikas juba 1172. aastal mainitud linn tänasel päeval välja surnud oleks, pigem vastupidi.
Tänane Narva on noorte linn: iga kolmas elanik siin on noorem kui 30 aastat. Niisiis sobib see hästi inimesele, kes hindab nooruslikkust. Narval puudub oma selge identiteet, mida paljud näevad küll miinusena, kuid pigem on see pluss: Narva on arenemas ja muutumas, seal võib kõik veel juhtuda ja kohalikel on tormilistes arengutuultes palju võimalusi viia ellu ideid, millele mujal Eestis enam võib-olla kohta ei leiaks.
Kahe kultuuri segunemine pakub kahtlemata avastamisrõõmu ja vähetuntud on fakt, et Narva on tegelikult ilus linn: jõeäärse promenaadiga, pärliteks mõni vana ehitis (näiteks Hermanni linnus), mida sõjad hävitada pole suutnud.
Mis räägib Narva kahjuks?
Probleemiks võib saada keeleoskus. Narva kolija peaks vähemalt mõnevõrra oskama vene keelt, sest riigiasutustes ja suurtes kauplustes saab eesti keelega hakkama, aga näiteks arsti juures või isegi juuksuris võib vene keele oskuseta hätta jääda.
Eesti peredel võib ka laste arendamisel tekkida veidi probleeme, sest näiteks suurem jagu muusikakoole või huviringe on vene õppekeelega. Samas on see miinus ühtaegu ka pluss, sest lastel on lihtne omandada Narvas veatu vene keel, mis edaspidises elus vaid kasuks tuleb.
Narvas elavate eestlaste sõnul tunnevad nad puudust omakeelsest kultuurielust, sest Eesti teatrid Narva kuigi sageli ei jõua, menukate Eesti lauljate kontserte on harva, kinos Eesti filme eriti ei näidata.
Kui kallis?
Renoveeritud 2–3-toaline korter maksab keskmiselt 30 000 – 40 000 eurot. 4–5-toalise renoveeritud maja saab kätte 50 000 – 100 000 euroga. Enampakkumistelt võib remontivajavas seisus elamispindu aga hea õnne korral ka oluliselt odavamalt saada.
Koolid?
Narvas tegutseb 11 kooli ja gümnaasiumi, nende hulgas ka Narva Täiskasvanute kool. 2000. aasta sügisel avati Vanalinna Riigikool, mis töötab keelekümbluspõhimõttel, tänaseks on koolil ka gümnaasiumiosa.
Lisaks tegutseb linnas Tartu Ülikooli Narva kolledž, kutsepaberi, näiteks teeninduse, ettevõtluse, kergetööstuse, infotehnoloogia, ehituse ja muu sellise alal, saab Narva Kutseõppekeskusest.
Aga töö?
Narva elanikud leiavad ametialast rakendust peamiselt tööstuses. Peamised tööstusharud, millega Narvas tegeldakse, on metallitööstus, tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus, puidu-, mööbli- ja plastitööstus. Suureks tööandjaks on Balti soojuselektrijaam.
/nginx/o/2017/02/23/6373297t1h8174.jpg)
Mida vabal ajal teha?
Narva on kahtlemata spordilinn: spordielu iseloomustab orienteeritus spordialase meisterlikkuse väärtustamisele ning sportimisvõimaluste kättesaadavusele ja mitmekesisusele. Siin on kaks spordikooli, mitukümmend spordiklubi ja Narva spordikeskus.
Vähemtähtsal kohal pole aga ka kultuurielu: selle elushoidmise ja edendamise eest hoolitsevad kultuurimaja Rugodiv, keskraamatukogu, muuseum, kunstigalerii, Narva linna sümfooniaorkester, teater Ilmarine ja mitu huvikooli.
Festivale siinkandis väga ohtralt pole, kuid midagi siiski leidub. Armastatuimad sündmused Narvas on augustikuine Põhjasõja sündmusi taastav «Narva lahing», Mravinski-nimeline rahvusvaheline muusikafestival mais ja Narva linna päevad juulis. Üheks tähtsamaks rahvusvaheliseks ürituseks on Fr. Chopini loomingule pühendatud konkurss, mis toimub juba alates 1997. aastast.
Oluline kohtumispaik on Ro-Ro Art Club jõekaldal.
Kus süüa?
Söögikohtade puudust Narvas ei ole ja midagi oma maitsele leiab siit igaüks, olgu otsitavaks Aasia köök või peened restoraniroad.
Üheks õdusaimaks restoraniks on ilmselt Pärl Hariduse tänaval. Kindlasti tuleb külastada Narva kolledžis asuvat kohvikut Muna.
Midagi veel?
- Narva suurepärane barokkarhitektuur hävis suures osas 1944. aastal. Ainsa barokkehitisena säilis raekoda.
- Narva sellisena nagu teda täna näeme, on suures osas kujunenud eelmise sajandi keskpaigas.
- Narva visiitkaardiks on linnus.
Varem selles sarjas ilmunud: