/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2019/02/20/11804557t1hb29d.jpg)
Riigikogu võttis täna, 20. veebruaril vastu uue muinsuskaitseseaduse. Uus seadus tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esmakordselt mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi.
Uus muinsuskaitseseadus teeb kaitsealuste kodude omanike elu lihtsamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseameti tegevus hakkab edaspidi hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Seadis jõustub 1. maist.
Muinsuskaitseseaduse uuendamise eesmärk oli ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitsmisega tagada Eesti kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus. Riik hakkab edaspidi kompenseerima mälestise omanikele muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete, uuringute ja muinsuskaitselise järelevalvega tekkivaid kulusid.
«Mälestised säilivad kõige paremini, kui need on kasutuses ning selle tagamiseks vajamegi uut ja kaasavat lähenemist. Rikas kultuuripärand on osa meie identiteedist ja teeb Eestist just sellise Eesti, nagu me teda teame. Väärtuslik elukeskkond parandab meie kõigi elukvaliteeti ja elavdab ka turismi,» ütles kultuuriminister Indrek Saar. «Uus muinsuskaitseseadus loob meie rahvusliku rikkuse säilimiseks ja kogu kultuuriväärtuste valdkonna arengule paremad võimalused,» lisas minister.
Uues seaduses kirjeldatakse esmakordselt muinsuskaitse põhimõtted ning reguleeritakse kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamine, kaitse ja säilimise korraldamine. Ühtlasi antakse mälestisi puudutavate otsuste tegemiseks ja nendel tööde tegemisel suurem paindlikkus. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne ja omanikule tasuta.
Muinsuskaitseamet hakkab edaspidi arendama ka muuseumide valdkonda, kellele hakatakse pakkuma nõustamist ja koolitusi ning muuseumide infosüsteemi MuIS arendamist. Samuti hakkab amet korraldama riiklikku kogumispoliitikat ja kavandatava Eesti kultuuripärandi ühishoidla loomist. See võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda arendada ühtselt ning valdkonna mõeldud ressursse kasutada paindlikumalt ja efektiivsemalt.
Uus muinsuskaitse seadus jõustub 1. maist. Muinsuskaitseseaduse rakendusasutuseks jääb Muinsuskaitseamet.
Seaduse tervikteksti on võimalik lugeda lugeda Riigikogu kodulehel. Vaata ka vastuseid Korduma Kippuvatele Küsimustele.