:format(webp)/nginx/o/2025/03/20/16724134t1hd826.jpg)
Kuigi pikemad päevad ja rohkem päikesevalgust annavad paljudele inimestele juba rohkem energiat, selgus IKEA 2024. aasta rahvusvahelisest uneraportist, et Eesti inimestel jääb ideaalsest uneajast puudu üks tund ja 14 minutit. Üle maailma on see lünk üks tund ja 20 minutit. Põhjusteks on enamasti stress (12 protsendil Eesti inimestel), kurnavad mõtted ja tunded või lihtsalt harjumus hilja magama minna.
«IKEA ülemaailmsest uneuuringust, milleks küsitleti möödunud aastal meie 57 turul üle 55 000 inimese, selgusid mitmed peamiselt unega seotud tähelepanekud. Parim unekvaliteet on raporti kohaselt Hiina inimestel, samas kui madalaima unekvaliteediga on Norra. Eesti unekvaliteet on globaalselt keskmine. Balti riikide võrdluses on Eesti inimeste uneskoor 66 punkti, Leedus 65 punkti ja Lätis 62 punkti,» selgitas IKEA Eesti turu juht Marko Põder.
Uneekspert Kene Vernik sõnas: «Ülduuringud näitavad, et inimesed ei leia enam endale piisavalt vaba aega ja võtavad seda une arvelt. Hilisõhtul, kui inimesed peaksid juba magama sättima, toimetavad nad koduste töödega, kasutavad nutiseadmeid, vaatavad sarju ja filme. Kui uneaega kasutatakse meelelahutuseks ja kohustuste tõttu on vaja vara ärgata, võib see nii täiskasvanutel kui lastel tuua kaasa tõsise unevõlgnevuse.»
:format(webp)/nginx/o/2024/09/09/16346583t1h967b.jpg)
Uneeksperdi sõnul on põhjamaade rahvaste unerütm üleüldiselt veidi erinev ja see on seotud pimedusega. «Meie ilm ei soodusta järjepidevat kvaliteetset und. Oluline on saada võimalikult palju looduslikku päevavalgust kõigist kättesaadavatest allikatest nii kodus kui ka tööl. See on oluline meie une, ärkveloleku ja meeleolu paremaks reguleerimiseks.»
Mis segab head und?
Uuring näitab, et Eesti inimesed sooviksid magada keskmiselt kaheksa tundi ja kaheksa minutit. Tegelik keskmine uneaeg on aga vaid kuus tundi ja 54 minutit. See tekitab ühe tunni ja 14 minuti pikkuse unelünga.
30 protsenti Eesti inimestest magab keskmiselt kaheksa või rohkem tundi. 41 protsenti magab seitse tundi ning 28 protsenti vaid kuus tundi või vähem.
Suurimaks hea une takistuseks on ärevushäire, mida nimetab unekvaliteeti halvendava tegurina peaaegu iga viies Eesti elanik. Järgnevad meditsiinilised probleemid (13 protsenti vastanutest) ja stressitunne (12 protsenti).
Uneekspert Kene Verniku sõnul on oluline esmalt endale probleemina teadvustada, et vähene uni ja liigne stress võivad mõjutada meie enesetunnet negatiivselt. Seejärel saab hakata muutma oma harjumusi, nagu stabiilsema unerütmi loomine, õigesti toitumine, piisav liikumine ja tervete suhete loomine töökaaslaste ja lähedastega. «Stressirohketel perioodidel tuleb meil toimetada võimalikult tervislikult ja mitte olla oma muredega üksi, kuna need võivad takistada uinumist,» ütles Vernik.
Unenõuanded Eesti inimestele
Unerituaalid sõltuvad nii inimese eluoludest kui ka päeva kulgemisest. Hea uni nõuab teadlikku pingutust. Uuringust selgusid kolm populaarseimat meetodit, mis aitavad inimestel kiiremini uinuda ja paremini magada.
Kõige populaarsemaks hea une saavutamise abimeheks on Eestis rulood või pimenduskardinad. Peaaegu kolmandik (29 protsenti) Eesti elanikest kasutab neid magamiseks sobiva valguse loomiseks. Teisel kohal on raamatute lugemine (19 protsenti) ning kolmandal kohal toidulisandid või rahustavad joogid (14 protsenti).
«Paljudel meist on oma rituaalid õhtuseks lõõgastumiseks ja kiiremaks uinumiseks. Uuring näitab, et meie une kvaliteeti mõjutavad oluliselt nii materiaalsed kui ka keskkondlikud tegurid. Kuuest unetegurist on Eestis kõige olulisemad padja ja voodi mugavus, järgnevad magamistoa õhukvaliteet ja temperatuur. Seega, vaid väikeste muudatuste abil magamistoas saab une kvaliteeti märkimisväärselt parandada,» sõnas Marko Põder.
Kvantitatiivse uuringu korraldas IKEA Groupi nimel rahvusvaheline uuringu- ja andmeanalüüsi grupp GlobeScan. Veebipõhine uuring toimus 2024. aasta sügisel, milleks kasutati vastajate värbamiseks 57 turul kohalikke tarbijauuringute paneele. Eestis küsitleti 1004 elanikku.