«Minu kodu» blogi: Miks me otsustasime vana majaosa alles jätta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
4. jaanuar 2016 15:48
Olemasolev vana maja juunis, 2015.a. | FOTO: Kärt-Britt Kokk
Olemasolev vana maja. Vasakule (põhja) poole tuleb juurdeehitus. Pilt tehtud veebruaris, 2014. | FOTO: Kärt-Britt Kokk
Majaplaan peale katuse ringi tõstmist | FOTO: Kärt-Britt Kokk

Otsustasin, et kirjutan veidi  kommentaare enim tagasisidet saanud teemadele. Üks põhiline küsimus oli, et miks me otsustasime selle vana maja alles jätta.

Vaadates neid vana maja pilte, siis tekkis nii mõnelgi küsimus, et miks me seda kohe ümber ei lükanud ja nullist ehitamist ei alustanud. Vana taastamine on teatavasti enamasti oluliselt kallim ja ajamahukam kui uue korraliku püstitamine. Ütlen kohe ära, et me isegi kaalusime seda.

Kui me selle kinnistu omanikeks saime, siis esimese asjana hakkasime mõtlema, kuidas oma elamist sellele paigutada. Kuna ainuke ehituseks sobilik, st piisav, ruum on majast põhja pool, siis päris mitu korda käis peast läbi mõte, et mis siis kui "seda vana maja seal ees üldse ei oleks". Kuna enamuse päevast on päike lõuna suunast, siis tundus ebameeldiv mõte, et see vana maja varjutaks mõningal määral meie maja ja seetõttu oleks meie majas vähem päikest.

Põhjused, miks me siiski otsustasime vana alles jätta:

Kõige olulisem põhjus oli see, et kuskil on vaja ka elada ehituse ajal. Oma korteri me müüsime maha, sest kahte laenu me korraga maksta ei tahtnud (lisandunud oleks ka kulu transpordile).

Seletan kohe täpsemalt. Nagu Majaehitaja blogi autor Eno Pappel siin artiklis kirjutas, siis oma krundil ehitama hakates peab arvestama ka järgmiste kulutustega: kulutused valvele, piiretele, ehitusaegsele WC-le, soojakule, korraldada prügivedu. Vana maja alles jättes oli meil suur aja- ja rahavõit:

  • Ära jääb tüütu sõitmine ehitusobjekti ja kodu vahel - nii ajaliselt kui rahaliselt mõistlik. Eriti seda ajakulu ei saa alahinnata, kui eesmärgiks on ise ehitada. Kui nt peale tööpäeva lõppu peaks veel kuskile krundile tund aega sõitma + materjale/tööriistu autosse pakkima ja tassima iga kord, siis ehitaks ise ilmselt päris mitu aastat.
  • Ei ole vaja eraldi tellida valvet või muretseda, et selle olemasolu puudumisel ehitusplats materjalidest tühjaks veetakse.
  • Ajutisi piirdeid pole vaja - vana võrkaed on konstruktsioonilt igati toimiv ja hoiab ära igasugu uudishimulikud/pahatahtlikud tegelased, väravad on niikuinii lukus. See osa võrkaiast, mis lagunenud oli, sai kevadel vahetatud. Seda oleks niikuinii pidanud tegema ja tegemist ei ole ajutise asjaga - tegu on naabrite vahelise aiapiirdega, mille kulu kolme peale jaotasime ja suures osas ka koos ehitasime (hoides jällegi korralikult raha kokku).
  • Pole vaja soojakut ega ajutist WC-d, sest olemasolevas majaosas saab nii söömas kui pesemas käia, WC-st rääkimata - igati mugav.
  • Vähem raha läheb toidu peale, sest saab koha peal süüa teha ja toitu soojendada - omast kogemusest ütlen, et kui siin remontimas käisime ja ise 30km eemal elasime, läks toidule oluliselt rohkem raha ja sõime oluliselt rohkem igasugust jama, sest kasutasime palju valmistoidu kaasa ostmist või käisime väljas söömas. Kuigi see rahakulu võib kõige muu kõrval olla väike, siis tervisliku eluviisi koha pealt, on igati parem kui saab ise koha peal toidu valmistada. Siia kolides olid meil ümberkaudsete söögikohtade menüüd juba peas ja isu neist pikaks ajaks täis.
  • Prügivedu on ehitusprahile nii või naa tellida, sellest ei pääse. Ilmselt tellime selleks suure prügikonteineri, siis kui vajadus tekib - juba praegu oleme 3 korda seda tellinud, sest vanast majast sai lammutamise käigus päris palju materjali välja visatud.
  • Olemasoleval krundil on toimivad ja lukustatud lisahooned, mida kasutame nii tööruumide kui hoiustamisruumidena - selle jaoks oleks ilmselt puhtal platsil jällegi vaja soojakut või siis kindluse mõttes üldse need iga kord ära vedada ehitusplatsilt - jälle omaette aja- ja rahakulu (asjade pakkimine ja sõit jne).
  • Olemasoleva maja remont ei läinud ülemäära kulukaks. Oli küll palju üllatusi - no näiteks täiesti mädad köögipõranda laagid ja olematu soojustus köögis ja esikus. Sellest kirjutasin siin. Samas oli maja karkass väga heas seisus, kuiv ja korralik. Ei olnud selle 60aastaga, mis ta püsti olnud on, oluliselt vajunud. Kuskil ei paistnud hallitust ega muud parandamatut probleemi. Vundament on siin korralik betoonist ja paekivist - sh ka kelder poole maja ulatuses, kus pole ükski aasta mitte piiskagi vett olnud, see-eest püsiv kuiv ja jahe õhk. Meie arvutuste kohaselt ei ole me siia 49m2 peale rohkem kui 8000eurot pannud, sellestki on osa tööriistad ja vahendid, mida saab ka oma maja(osa) ehitusel kasutada.
  • Esialgne uue majaosa projekt oli liialt väikeste akendega ja kui arhitekti soovitusel sai katusealune totaalselt ringi tõstetud, tekkis võimalus panna ida- ja läänepoolsetele külgedele igasse tuppa suured tavalised aknad + igasse magamistuppa ka katuseaknad (vaatega lõuna ja põhja poole), siis vana maja olemasolu krundil enam väga ei häirinud. Ka köögiaken sai lõunapoole sätitud - tekitades väikese L-kuju maja pealtvaates.
  • Jääb võimalus kunagi vana majaosa teine korrus puhtaks teha ja välja ehitada nö madalaks lavatsiks, kuhu külalised ööbima sättida või mõneks muuks otstarbeks. Kuna see pööning ei ole täiskõrge, siis väga muuks kui magamiskohaks seda küll ette ei kujuta, aga kõike on võimalik ringi ehitada. Tulevikus kui nokitseda tahame, siis on kuhu "laieneda"...
  • Kelder - uue maja puhul ei oleks selle ehitusega jändama hakanud, aga kui täiesti korralik kelder on olemas, siis miks lammutada?
  • Kodulaen! See on üks oluline põhjus. Kui soovid maja ehituseks kodulaenu võtta, siis peab olema tagatis või piisav summa, et mingi osa omadest rahadest valmis ehitada. Kui me korteri maha müüsime ja laenu ära maksime, jäi meil kätte täpselt selline summa, et saime vabalt olemasoleva maja renoveerida mugavaks ja meile sobivaks ning jäi ülegi. Kui me oleks olemasoleva maja maha lükanud ja nullist alustanud, oleks meil olnud vaid see väike vaba raha, aga ei mingit tagatist. Enamus pankasid ei aktsepteeri krunti ega poolikut ehitist tagatisena - võimalik ka, et mitte ükski, ma kõiki pole lihtsalt uurinud.
  • Lisaks - kui oleks korteri maha müünud ja maja ümber lükanud, oleksime pidanud leidma oma neljaliikmelisele perele ajutise eluaseme, soovitavalt krundi läheduses. Me isegi uurisime, mis variandid oleks ja minimaalselt oleks tulnud selleks välja käia 400euri kuus + kommunaalkulud. Praegused kulud piirduvad vee- ja kanalisatsiooniarvega ning elektrikuluga. Laenusid ei ole ja kütame ahju ja pliidiga ning puukuuris on umbes kahe talve küttevarud olemas.
  • Lisaks olime lubanud, et maja kinkija saab tulevikus vanas majaosas elada. Kui oleksime ümber lükanud, siis oleksime ikkagi pidanud arvestama ka tema eluruumidega.

Jah, miinusena võiks välja tuua selle, et ka vana majaosa vajab välist renoveerimist, aga minu arvutuste kohaselt ei lähe see ka ülemäära kalliks maksma, sest pind ei ole meeletult suur. Lõpptulemus peaks olema selline, et hiljem ei saa arugi, et tegemist on vana maja laiendusega - kogu hoone saab ühtse välisilme - nii välisvoodri, katuse kui ka aknad.

Kõiki neid nüansse kaalununa, ei tulnud meil rohkem mõttesegi küsimus, kas jätta vana alles või mitte. Tegelikult sai see otsus üsna kiirelt tehtud, sest juba enne kui me maja kingiks saime, kaalusime me krundi vs vana maja ostu võimalusi ja jõudsime sellele järeldusele, et pigem remonti vajav ja elamiskõlbulik aga üldiselt heas korras kui et tühi krunt. Miinused oleksid üsna sarnased olnud.

Enne kui tekkis võimalus see väike maja renoveerida ja seda laiendada, oli meil tõsiselt kaalul ka üks meie vanast kodust umbes 7km kaugusel asuv krunt, mis nägi välja selline:

Sellel krundil oli lisaks maha põlenud maja jäänuste (lisakulu selle äraveo näol) ka teisi miinuseid. See, et seal tööd oli palju, meid tegelikult ei heidutanud, küll aga pani muretsema kui kuulsime ühe naabri käest seal, et vee saamine majja võib olla raskendatud, sest oma puurkaevu ei lubata teha ja lähim veevõtukoht oli üsna kaugel. Soovitati naabriga kaubale saada, sest tuleks odavam üht puurkaevu kahepeale kasutada kui et seda vett kuskilt sadade meetrite tagant krundile vedama hakata. Ma loodan siiski, et krunt sai uue omaniku, kes ta ilusti korda tegi või plaanib teha, sest krundil asusid ka üsna massiivsed vanad puud ja sellest oleks saanud väga ilus aed.

Vaata ka teisi minu blogi postitusi SIIT ja jälgi minu blogi Facebookis

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL