Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mis oleks, kui koliks... Pariisi?

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Scanpix/Postimees/Liis Treimann

«Pariis on alati hea mõte,» on öelnud näitlejanna Audrey Hepburn. Pariisi küla pole küll Prantsusmaa pealinnaga võrreldav ja ükski kuulsus pole selle asula kohta midagi meeldejäävat öelnud, kuid see ei tähenda, et Lääne-Virumaal asuva maailma moepealinna nimekaimu külastamine oleks halb mõte.

Miks Pariisi?

Lääne-Virumaal asuva Pariisi küla ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi keskpaika, mil sinna tekkis Kadrina kihelkonnas asunud Jõepere mõisa saunaküla. Tekkelugu on lühike: väidetavalt veeti ümbruskonna saunad sinna lihtsalt kokku. Külas elasid peamiselt käsitöölised. Kruntide roigasaedadega ümbritsemisel tekkis tänavatevõrk, mida kutsuti suursuguselt uulitsateks.

Nime sai küla ühe legendi järgi Saksi mõisnikult, kes olevat öelnud, et seal on tänavad nagu Pariisis. Teise legendi järgi käinud külast pärit soldat isamaasõja ajal Pariisis ja toonud sealt nime kaasa.

Pariisi on kindlasti suurepärane elupaik kõigile neile, kes on tüdinud linnakärast ja igatsevad maale. Siin, Neeruti maastikukaitseala külje all, on olemas kõik, mis ühele maakohale omane: vaikus (kohe päris kõrvulukustav vaikus), rahu, silmapiirini ulatuvad põllud ja metsakohin.

Elanikke ehk pariisilasi on külas vähe: kui 2011. aasta rahvaloendusel nähti Pariisis vaid 24 inimest, siis nüüd on elanike arv teinud tubli hüppe ning ulatub tervelt 26-ni.

Midagi linlikku siin pole, naaber tunneb naabrit väga hästi, kõik teretavad (kui just vaenujalal ei olda). Pole vaja karta, et kiire elutempo hinge tõmmata ei lase, pigem tuleb ajusid pingutada, et endale vabal ajal tegevusi välja mõelda.

Vähemtähtis pole kindlasti ka võimalus terve ülejäänud elu arvukalt Pariisi-teemalisi nalju teha.

Foto: Scanpix/Postimees/Liis Treimann

Mis räägib Pariisi kahjuks?

Kui väikelinnade puhul võib rääkida privaatsuse puudumisest, siis Pariisis pole seda ollagi. Paha peale pole mõtet kippudagi, sest kohe kuuleb sellest kogu küla.

Kuigi koht on väike, pole siin kindlasti kõik käe-jala juures, vastupidi: inimesi elab Pariisis nii vähe, et kõik eluks vajalik on eemal, suuremates asulates, kuhu pääseb paremal juhul auto, kehvemal juhul bussiga.

Kui kallis?

Kuna Pariisis ühtki kinnisvaraobjekti müüa ega üürile anda pole, jääb siinne kinnisvara hinnatase praegu mõistatuseks.

Foto: Scanpix/Postimees/Liis Treimann

Koolid?

Koolidega on Pariisis samuti kehvasti, nimelt pole siin ühtegi. Lähim on Kadrina keskkool.

Koolile kõige sarnasem ettevõtmine on Pariisi puhkekülas toimuvad suvised lastelaagrid. Korraldatakse loodus-seiklus-, ratsutamis-, kunsti-, sõjalis-sportlikke ja inglise keele laagreid.

Aga töö?

Mõni ettevõte on Pariisi isegi registreeritud, kuid vabu ametikohti seal ilmselt kuigi tihti ei ole. Pisike lootus mingit tööalast rakendust leida võib olla Pariisi puhkekülas, kuid sealgi ilmselt mitte eriti suur. Rohkem on lootust tööd leida Kadrinas, Tapal või Rakveres.

Foto: Scanpix/Postimees/Meelis Meilbaum

Mida vabal ajal teha?

Kui looduses jalutamine, jalutamine ja veel kord jalutamine ära tüütab ning aias tööd rabada ei jaksa, võib vabal ajal aega veeta näiteks sportides: lumisel talvel on Pariisis suurepärased suusarajad, mis meelitavad kohale suusasõpru lähemalt ja kaugemalt.

Soojal ajal saab käia Neeruti matkaradadel matkamas ja järvedes suplemas, puhkekülas sportida ning ratsutada.

Puhkeküla pakub võimalusi igasugu ürituste korraldamiseks, nii et kindlasti tasub suurustavalt sõbrad endale suveks Pariisi külla kutsuda.

Foto: Scanpix/Virumaa Teataja/Arvet Mägi

Kus süüa?

Kuigi küla on väike, on siin üllataval kombel siiski üks väljas söömise võimalus olemas: ikka seesama Pariisi puhkeküla, kus väidetavalt pakutakse tasemel toitlustust. Kui seal aga löögile ei pääse, tuleb ise kodus süüa teha või müüa naabrile maha suurepärane idee sellest, et lähed tema juurde õhtusöögile.

Midagi veel?

  • Pariisi küla on tuntuks teinud kirjanik Raimond Kaugver oma romaaniga «Pariisi lõbusad naised».
  • 1910. aastal avati külas talumeeste rahade eest ehitatud koolimaja. Tänasel päeval on see kasutusel elamuna.
  • Kolhooside ajal suri küla sisuliselt välja, kuid on seejärel päris tublisti kasvanud ja kosunud.
  • Ja kuigi siinne artikkel sündis pigem 1. aprilli vaimus, siis tegelikult – miks mitte kaaluda ühe võimaliku elukohana just seda pisikest küla?

Foto: Scanpix/Virumaa Teataja/Meelis Meilbaum

Tagasi üles