Majale küttesüsteemi valides tasub uurida eri variantide eeliseid ja puudusi. Mugavaim on kasutada täisautomaatseid küttelahendusi nagu maasoojuspump, mille peamisteks eelisteks on vähene hooldusvajadus, energiasäästlikkus, keskkonnasõbralikkus ja tuleohutus.
Maasoojuspump on vaieldamatult üks tõhusamaid küttelahendusi — kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota isegi kuni 5 kWh soojusenergiat. Selle hooldusvaba ökoloogilise lahendusega võib säästa kuni 75% oma küttekuludelt. Miinuseks on asjaolu, et maakütte kasuks otsustades tuleb arvestada kõrgema alginvesteeringuga, võrreldes õhk-vesi soojuspumba, maagaasikütte või pelletikatlaga.
Mida suurem maja, seda tasuvam on maaküte
Maasoojus koondab nelja erinevat liiki energiaallikat: maapind (horisontaalne või spiraalne maakollektor), soojuspuurauk ehk energiakaev, põhjavesi (vertikaalne avatud süsteem puurkaevude baasil) ja veekogu (veekollektor). Maasoojuspumbale sobiv energiaallikas valitakse lähtuvalt maja energiavajadusest ja asukohast. Eestis on levinuim lahendus maakollektor, mispuhul maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil, milles ringleb külmakindel vedelik. Viimastel aastatel kogub populaarsust ka soojuspuuraugu kasutamine.
Meie hiljutised talved on püsinud üsna leebed ning seetõttu pole esinenud pidevat vajadust maju täiel võimsusel kütta. Et investeering maaküttesse on märkimisväärne, arutlevad majaomanikud tihti, kui mõistlik on siinses üha soojenevas kliimas maakütet eelistada. Asjatundjate hinnangul tasub maasoojuspump end ära olenemata maja suurusest ning ilma osas pole põhjust arvata, et siinsed talved troopikaks muutuksid. Üldise põhimõtte kohaselt võib öelda, et mida suurem on maja, seda efektiivsem on ka maasoojuspumba kasumlikkus ning seda lühemaks jääb tasuvusaeg. Samuti on soojuspump seda tõhusam, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, mistõttu sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, kus on põrandaküte või radiaatorid. Nii on näiteks varustatud Uuesalu Arenduse eramute küttelahendused.
Maakütte plusse vaagides tasub oluliseks pidada ka parameetrit, mis esmapilgul võib vähetähtsana tunduda – see on müratase. Krõbedamate ilmade puhul laekub Terviseametile igal aastal üha enam kaebusi, mille põhjuseks on naabruses lakkamatult töötavad õhksoojuspumbad. Kui vähemal või suuremal määral teevad häält kõik õhksoojuspumbad, siis maasoojuspump müra ei tekita.
Eramutes säästetakse energiat korteritest enam
Ehkki hinnanguliselt tarbitakse enamus kodumajapidamiste energiakulust kortermajades, on Eesti Energia mõne aasta taguse uuringu põhjal suurim energiasääst seni saavutatud siiski eramutes, ning oluline erinevus eramute ja korterite energiakulude vahel tuleneb sellest, et eramuomanikud on rohkem motiveeritumad energiasäästu investeerima. Eramu puhul vastutab energiakulude tekkimise ja maksmise eest enamasti üks perekond, mistõttu tuntakse ka rohkem huvi kokkuhoiu võimalusi pakkuvate lahenduste vastu.
Peamine erisus eramute ja korterite energiatarbe vahel tekib soojustusest ja küttekuludest. Eesti Energia andmetel olid kodu seinad soojustanud pooltel eramutest ja kolmandikul korteritest, ning sama tendentsi võis kohata katuse, pööningu ja keldikorruse soojustamisel. Suur osa kortermajadest on kaugküttel, mis elektri- ja õlikütte kõrval on ent üks kallemaid kütteliike. Samuti võib kaugkütte hind piirkonniti erineda ja olla kordades kallim kui kütmine õhk-vesi soojuspumba või maaküttega. Sealjuures on lõviosa Eesti korterelamutest endiselt ruutmeetripõhisel küttekulu arvestusel, mistõttu pole korterites võimalik küttekulusid individuaalselt juhtida. Ka näitab statistika, et enamik vanadest kortermajadest kannab D või sellest veelgi madalamat energiaklassi. Näiteks Lasnamäe, Mustamäe või Õismäe paneelmajad on valdavalt D- ja E-klassi energiatõhususega, ning energia kulu on seal 1,5–2,5 korda suurem kui A- ja B-klassi majades.
Energiatõhusus tasub ära
Investeering energiatõhusasse majja tasub end aastate jooksul kuhjaga ära. «Täna tunnevad uue kodu otsijad huvi eeskätt maja ülalpidamiskulude vastu ning sageli kujunevadki uute ühepereelamute kulud elektrile, küttele, ventilatsioonile, saunale, valgustusele ja muudele seadmetele märksa väiksemates, kui vanematel kortermajadel,» nendib OÜ Uuesalu Arendus juhatuse liige Janar Muttik. «See on kordades väiksem, kui nn «tavalistel majadel.» Näiteks B-energiaklassi kuuluvad Uuesalu kodud on varustatud maaküttesüsteemiga ning kõikides eramutes on põrandaküte. Soojustagastusega on ka ventilatsioonisüsteem. Energiasäästlikke maju on Eestis ehitatud küll varemgi, kuid muutunud on inimeste ootused ja energiasäästliku maja mõiste. Kui varem peeti seda kalliks nišitooteks, tähendab tänapäeva energiasäästlik maja terviklahendust ning asjaolu, et lisaks iseenesestmõistetavatele soojapidavale seinale ja akendele-ustele pööratakse piisavalt tähelepanu ehitatava hoone tulevasele mikrokliimale.»