Kurnitski: Tallinna magalate lammutamine ei tule kõne allagi
14. aprill 2016, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi juhataja professor Jarek Kurnitski hajutas korteriühistute innovatsioonikonverentsil esinedes hirmu, nagu võidaks Tallinna magalarajoone lammutama hakata.
«See poleks tehniliselt võimalik ja läheks ebamõistlikult kalliks – vana lammutamine ja uue hoone ehitamine maksaks 1300 eurot/m2,» rääkis ta. Tervikrenoveerimine läheks tema sõnul hinnanguliselt maksma 250 eurot/m2.
Tema sõnul on näiteks Mustamäe korruselamute tehniline eluiga piisavalt pikk ning tervikrenoveeritud hooned on uute, ehitatavate majadega samaväärsed, mistap peab Kurnistki tervikrenoveerimist parimaks võimalikuks lahenduseks. «Paljudes majades ollakse renoveerimislaenu vastu, andmata endale aru, et katuse lappimine ja muud hädalised tööd ning remondiraha kogumine 20 aastat läheb kokkuvõttes sama kalliks kui laenu võtta ja maja terviklikult ära renoveerida ning need aastad nüüdisaegses, renoveeritud majas elada,» selgitas ta.
Kurnitski hinnangul toob tervikrenoveerimine kaasa hoonete energiatõhususe kasvu ja sisekliima paranemise. «Eestis on hoonete energiakasutus ebaproportsionaalselt suur,» märkis ta. «Puudulik sisekliima toob aga 184 miljoni euro eest tervisekulusid.»
Tema sõnul peab riik otsustama, kas ja mil määral hoonefondi nüüdisaegsemaks muutmisse sekkuda – tervikrenoveerimine loob ka töökohti ning tõstab kinnisvara väärtust. «Eesti energiamajanduse arengukavas ENMAK 2030+ koostati kolm stsenaariumi, variantidena panustamine terviklikku renoveerimisse või mittepanustamine,» vahendas Kurnitski, kelle sõnul on kõige reaalsem minimaalselt sekkuv poliitika, mis piiratud rahalist ressurssi maksimaalselt kasutaks. «Süsteemse panustamise korral võiks 50% olemasolevast elamufondist saada 20–30 aasta jooksul renoveeritud,» rääkis ta.