Mis oleks, kui koliks... Türile? (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türi raudteejaam
Türi raudteejaam Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui sa armastad rahu ja vaikust ning imeilusaid lilleaedu, tasub sul kaaluda Türile kolimist. Lilli on seal nimelt kordades rohkem kui inimesi. 

Miks Türi?

Seda, et Eesti kevadpealinnas korraldatakse igal aastal suurt lillelaata, teavad ilmselt kõik. Oled sa aga kuulnud, et seal toimub õunafestival ning asub Eesti Ringhäälingumuuseum? Paljud kindlasti ei ole. 

Türi on väike ja turvaline aedlinn – kolmandiku linna territooriumist moodustavad nimelt haljasalad. Tänavate ääres on ilusad pärnaalleed ning koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud või lille, naljalt just ei leia. 

Legendi järgi sai Türi linn oma nime ühelt hallilt kriiskavalt linnult, kes lendas üle kirikuvaremete ja karjus: «Türiiii-türiiii». Esimesed andmed Türi küla kohta pärinevad aga aastast 1564.

Türi küla hakkas jõudsalt kasvama 1899. aastal, kui sinna hakati ehitama puupapivabrikut. Inimeste tulekut soodustas ka Tallinn-Viljandi raudee, mis valmis 1901. aastal. 

1917. aastal sai Türi aleviks ja 1926. aastal linnaks. Hetkel on tegu vallasisese linnaga, kus elab umbes 5000 inimest. Türi vallas elab aga kokku selle aasta jaanuari seisuga 9234 inimest. 

Tegu on kevade-, õuna- ja lillelaada linnaga. Seal on kenad hooldatud pargid, järv, kus päikseliste ilmadega mõnuleda, korralik rongi- ja bussiliiklus teiste Eesti paikadega ning sõbralikud inimesed.

Lilled Türi lillelaadal Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja
Lilled Türi lillelaadal Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Mis räägib Türi kahjuks?

Kui Viljandi, Pärnu või Kuressaare saavad uhkustada oma vanalinnadega, siis Türil ajaloolisi ehituspärleid ei leidu. 

Türil ei ole ka haiglat, kõrgkooli, spaahotelle või kino. Nagu paljudes teistes Eesti väikelinnades, ei ole sealgi eriti palju meelelahutusvõimalusi. Sellepärast lähevad noored pigem suurematesse linnadesse elama.

«Siin on tore, aga töökohti võiks tunduvalt rohkem olla,» avaldab üks kohalik arvamust. 

Kui kallis?

Renoveeritud 2–3-toaline korter maksab Türil umbes 20 000 eurot. Sama suure korteri üürihind jääb aga 200 euro kanti. Keskmine renoveeritud elumaja (4–5 tuba) maksab Türil aga umbes 88 000 eurot.

Koolid?

Türil on kooliharidust antud üle 300 aasta. Hetkel on seal üks põhikool, gümnaasium ja toimetulekukool erivajadustega laste jaoks. Huviharidust saab omandada spordi- või muusikakoolis. 

Aastatel 1996–2011 asus kevadpealinnas ka Tartu Ülikooli koosseisu kuulunud kõrgkool (Türi Kolledž), kus sai õppida keskkonnateadust. 

Türi tehisjärv Foto: Dmitri Kotjuh/Järva teataja
Türi tehisjärv Foto: Dmitri Kotjuh/Järva teataja Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Aga töö?

Kui vanasti elasid Türil peamiselt puupapivabriku töölised, siis tänapäeval leiavad seal tööd pigem õpetajad, põllumehed, aednikud ja klienditeenindajad. 

Hetkel otsitakse Türil toidupoodidesse klienditeenindajad, päästekomandosse päästjat, vetelpäästjat, lasteaiaõpetajat ja metallkonstruktsioonide saagijat. 

Mida vabal ajal teha?

Kuna tegu on kevadpealinnaga, on Türil kõige põnevam kahtlemata just kevadel. Sel nädalal pakuvad Türi toitlustuskohad näiteks põnevaid salateid, sest tegu on salatinädalaga. Maikuus toimub aga laulu- ja tantsupidu ning muidugi suur lillelaat.

Türil toimub üldse aastaringi palju erinevaid laatasid. Nagu näiteks sügislaat, taaskasutuslaat jne.

Türi lillelaat Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja
Türi lillelaat Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Põnev sündmus on kindlasti ka sügisel toimuv õunafestival, kust leiab maitsvaid moose, kooke ja mahlu. Õun on muide ka Türi valla sümbol.

Lisaks erinevatele festivalidele ja laatadele leiab tegevust ka kultuurikeskuses, kus tegutseb ligi poolsada aktiivset huviringi ja ühendust. Sportimsieks on mõeldud aga kaasaegne staadion, valgustatud suusa- ja terviserada, ujula, kergliiklusteed ja järveäärne puhkeala. 

Kiigata tasub kindlasti ka Türi ja Eesti Rahvusringhäälingu muuseumisse. Viimane tehti Türile nimelt sellepärast, et aastatel 1937-1941 asus seal Riigi Ringhäälingu saatejaam, mille antenn oli valmimise aastal Euroopa moodsaim.

Kevadpealinna maskott Foto: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX
Kevadpealinna maskott Foto: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kus süüa?

Türi on väike, kuid väljas söömise võimalusi seal iseenesest jagub. Kohalikud soovitavad minna kindlasti saiakesi ja kooke proovima kohvikusse, mis kannab nime Kadri Tare. Mõnusat kehakinnitust pakuvad ka kultuurimajas asuv Kevade kohvik ning kunagist kõrgkooli meenutav Kolledži kohvik. 

Üsna hiljuti avati Türil ka toidukoht Pizza & Pasta, kust pakutakse, nagu nimigi ilmselt reedab, koha peal valmistatud pitsat ja pastat. 

Imemaitsvaid kooke saab igal aastal proovida ka õunafestivalil. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja
Imemaitsvaid kooke saab igal aastal proovida ka õunafestivalil. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Midagi veel?

  • Türi kultuurikeskuses asub ainulaadne helistuudio, mida Eesti muusikud, heliloojad ja filmitegelased kasutavad. Näiteks on salvestatud Türi stuudios Ewert and the Two Dragons’i album «Good Man Down».
  • Türiga tutvumiseks on linnas üles pandud ligi 30 infostendi, mis tutvustavad linna vaatamisväärsusi läbi ajalooliste fotode ja kirjelduste. Külalised saavad giidi abita teha endale ise linnaekskursiooni.
  • Türilt on pärit näiteks helilooja Sven Lõhmus ja poliitik Kaia Iva.
Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles