Uneekspert Kene Vernik avaldab enimlevinud põhjused, miks me öösiti und ei saa

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

55 protsenti Eesti elanikest tunnevad, et nende elu, töö ja une tasakaal on osaliselt paigast ära. Sealjuures ei pea kolmandik uuringule vastanutest piisavat uneaega enda jaoks prioriteediks ning üle 25 protsendi vastanutest ütles, et magavad öösel vähem kui kuus tundi. Kas piisav uni on tõesti ohtu sattumas? 

Uneekspert Kene Vernik jagab enda mõtteid, mille arvelt inimesed väärtuslikke unetunde kaotavad ning kuidas pandeemia meie une kvaliteeti mõjutanud on.

Unepuudusega kaasnevad kurvad tagajärjed

Unenõustaja ja psühholoogi Kene Verniku sõnul on unepuudus väga salakaval ning inimesed, kes selle all kannatavad, harjuvad vähese uneajaga kaasnevate kõrvalnähtudega kiiresti ära. Sealjuures toob unepuudus endaga palju sümptomeid ja kroonilisi hädasid.

«Inimene saab kõige selgemalt aru, et ta ei maga piisavalt, kui ta igapäevane enesetunne ei ole enam hea. Ta tunneb end väsinuna ja uimasena. Samuti on ta väga kergesti ärrituv ja ta ei suuda keskenduda. Kuigi iga inimese unevajadus on erinev, siis reeglina vajab täiskasvanu ikkagi 7-9 tundi und,» selgitas Vernik.

Ekspert lisas, et kui inimesed ei saa piisavalt und, siis ei suuda nad hästi asju meeles pidada ning neil on raske keskenduda.

«Samuti on unepuuduse all kannatajatel kaks korda suurem võimalus autoõnnetusse sattuda. Kurnatus on peamine sümptom, mida kirjeldatakse, kuna just see takistab igapäevaste tegevuste normaalset jätkamist. Selliste sümptomitega inimene võib olla hajameelne, tema otsuste tegemine võib olla mõjutatud, töö tegemiseks kuluv aeg pikeneda ning tujud kõikuda. Osa inimestel on ka pea- ja silmavalud või kaebused südamerütmihäirete kohta. Sümptomid võivad inimestel väga palju varieeruda,» kirjeldas Vernik.

Verniku sõnul on viimaste aastate uuringud näidanud, et just töökoormuse kasv ning lisandunud vastutus on need, mis ei lase inimestel korralikult puhata. «Selle kõige taga on muidugi suur ühiskonna surve – olla kõige edukam, ilusam, targem ja osavam. See paneb inimesed aga enda tervise arvelt pingutama. Tuleb meeles pidada, et edukaks ei tee mitte töötundide aeg, vaid nende kvaliteet. Lühema ajaga saab tegelikult palju rohkem ära teha, kui enda aega kvaliteetselt kasutada,» selgitas Vernik.

Unenõustaja soovitab päeval ka uinakuid teha. «20-minutiline uinak lõuna paiku suurendab meie sooritusvõimet ning on kasulik ka tuju ja mälu parandamiseks. Väga hea algus piisava uneaja saamiseks oleks see, kui kõik inimesed suudaksid kinni pidada reeglist 8 tundi tööd, 8 tundi vaba aega ja 8 tundi und,» ütles Vernik.

Me igatseme und

Rohkem kui pool IKEA uuringule vastanutest ütles, et nad sooviksid magada kauem, kui seda praegu teevad. Mis inimesi piisavate unetundide kogumisel takistab? IKEA uneuuring näitas, et enimlevinud põhjused, miks öösel piisavalt und ei saada, on: töö (32 protsenti), tööst ja probleemidest mõtlemine (29 protsenti), uneprobleemid (26 protsenti), filmide/seriaalide vaatmine (23 protsenti) ja internetis surfamine (22 protsenti).

Unenõustaja on veendunud, et tänapäeval on piisavate unetundide suurim vaenlane nutiseadmete kasutamine.

«Nutiseadmed teevad inimese unetuks, sest nendest saadav informatsioon stimuleerib pidevalt meie aju, mis paneb meid liiga elavalt fantaseerima ning lükkab und edasi. Ajapikku muutub see meie keha jaoks normaalseks ning edaspidi ei suuda me isegi siis ilma nutiseadmeteta magama jääda, kui me seda soovime. Lisaks mõjutab nutiseadmetest tulev valgus mõjutab meie und füsioloogiliselt – mitmed uuringud on näidanud, et ekraanidest tulev sinine valgus surub unehormooni vallandumise meie kehas alla ning lükkab selle kuni kolm tundi edasi,» ütles Vernik.

Unenõustajal on stressi või ärevuse tõttu unepuuduse all kannatajatele soovitusi. Üks kõige efektiivsemaid tehnikaid, mida rahutu une korral rakendada, on voodist välja tulek. «Pinges keha ja rahutute mõtetega voodis vähkremine ei too head und. Selle tehnika nimi on stiimulikontrolli tehnika – tule voodist 15 minutiks välja (korista, kuula muusikat, lahenda ristsõna vms) ja siis mine tagasi voodisse. Läbi mõne muu tegevuse paned enda aju ja mõtted pausile ning annad endale veidi puhkust,» haris Vernik.

Kuidas pandeemia meie und mõjutab?

Suure osa inimeste jaoks muutis pandeemia une veelgi suuremaks murekohaks. 36 protsenti Eesti elanikest vastas IKEA uneuuringus, et nad on viimase aasta jooksul vähemalt osaliselt uneprobleemide all kannatanud. Unenõustaja sõnul olid uneprobleemid levinuimad Covid-19 läbipõdejate ning samuti ka tervishoiusektori töötajate seas.

Kõige enam levinud probleemid sel ajal olid unetus ja unerütmihäired. «Kui inimesel on lühiajaline unetus ning ta suudab enda elurütmi sedasi ümber seada, et ta saab sellest kahe kuu jooksul võitu, siis ei muutu häire krooniliseks. Kuid kui unetus muutub krooniliseks, siis on sellest väga raske välja tulla. Statistika näitab, et tegelikult on meil kroonilise unetusega inimeste arv tõusuteel,» selgitas Vernik.