«Mida ma ometi mõtlesin?!» ehk isetegijate suurimad apsud

Kodu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põranda värvimine.
Põranda värvimine. Foto: SCANPIX

Mõne koduse projekti lõpetamine on taevalik: vähe sellest, et saad sõprade ees uhkustada, võid sa iga kord tehtust möödudes endale uhkusega õlale patsutada. Paraku ei lähe aga kõik projektid alati kavandatult.  

Mõned suured isetegemisentusiastid paljastavad veebilehel Houselogic oma suurimad möödapanekud ja ebaõnnestumised.

  • Üks värske majaomanik oli uude kodusse kolides veendunud, et ehitab oma köögimööbli ise. Seda hoolimata ehitajast sõbra manitsustest. «Me kohtume sinuga hiljemalt kahe aasta pärast,» lubas sõber entusiastlikule mööblimeisterdajale, kui too oma plaanile kindlaks jäi. Paraku pidi mees, kes varemgi oma kätega üht teist ära teinud, seekord alla vanduma: nimelt ei mõistnud ta ettevõetud näidisprojekti keerukust ega arvestanud sellegagi, et kavandatud mööbel on tema köögi jaoks liiga suur! Kavandatud peenest köögist sai hunnik raisatud materjali keldris. «Seda projekti ma enam ei korda,» ütleb ta.
  • Mõnikord kasvab pisikesena kavandatud projekt lihtsalt ootamatult suureks. Sedasi juhtus ühe koduperenaisega, kui ta magamistoas seinakapi uksi vahetama hakkas. «Me plaanisime lihtsalt uksed välja vahetada, aga siis selgus, et vahetamist vajab ka sisu, parandamist kahjustada saanud põrand. Siis tahtsin ma ise seinad üle värvida ja lõpuks soetasime esialgu planeeritust palju kallimad uksed. Aga need on ilusad ja seda osa ma ei kahetse,» ütleb ta. Kuidas selliseid olukordi vältida? Naine soovitab enne asja kallale asumist mitte eeldada, kui palju aega, raha ja energiat asi nõuab, vaid see täpselt kindlaks teha.
  • Kui näed mõnd projekti, mis sulle meeldib, ei maksa kohe asja kallale asuda. Üks remondihuviline naisterahvas sai selle selgeks läbi valusa kogemuse. Tema kodus olid vanad koorunud värviga laudpõrandad, mille värv talle ja ta abikaasale ei meeldinud. Põrandate värvimise kohta vähimatki uurimata ostsid nad purgi odavaimat valget värvi, segasid selle omal käel roosaks ja asusid värvirulliga põrandale värvi kandma. Üsna ruttu pärast värvi kuivamist selgus, et päris nii lihtsalt see töö siiski ei käi, sest värv hakkas kooruma. «Iga kord, kui mööblit liigutasime, kas või tooli nihutasime, tuli värv maha,» meenutab naine.
    Järgmisel korral tegi paar märksa põhjalikuma eeltöö ja sai palju korralikuma tulemuse.
  • Vahel võib ka väga lihtsasti teostatav projekt osutuda ülejõukäivaks katsumuseks. Üks sisekujundaja meenutab, kuidas ta kartulitrüki abil dušikardinat kaunistama asus. «See on tõepoolest väga lihtne projekt. Lõikad kartulist välja sobiva kujundi, kastad selle värvi sisse ja muudkui tembeldad kangast,» meenutab naine. Selles lihtsuses aga oht peitubki, sest ind võib teinekord raugeda ammu enne, kui projekt valmis on. Kardin on tehtav, aga kui võtad esimese asjana plaani näiteks toaseina tembeldamise, võib sul korduvast tegevusest kohutavalt kõrini saada, pooleli jätta on aga keeruline.
    Kujundaja on igal juhul veendunud, et tema kartulitrükki enam kunagi ei katseta.

Millised isetegemisprojektid sul täielikult ebaõnnestunud on?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles