/nginx/o/2018/01/28/7524719t1h5f7a.jpg)
Noor naine alustas kooli kõrvalt koduostuks raha kogumist kõigest 16aastaselt. Täna 21-aastasel naisel õnnestuski aasta tagasi säästudest oma esimese korteri sissemaks teha.
Säästud võimaldasid tütarlapsel kõigest 20-aastaselt esimese kodu osta
/nginx/o/2022/03/14/14425773t1h7883.png)
28. jaanuar 2018, 20:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Britt Jennie Crockart alustas sihipärast koduostuks raha kogumist kõigest 16-aastaselt - toona õnnestus tal igakuiselt kõrvale panna vaid ligikaudu 50 eurot. Tasapisi kasvatas ta igakuiseid summasid, otsides kooli kõrvalt järjest paremaid tööotsi, kuni lõpuks suutis ta iga kuu säästa tervelt 570 eurot kuus, vahendab Daily Mail.
Tema esimene kodu, renoveerimist vajanud korter, maksis umbes 135 000 eurot. Remondi tegi ta ise sõprade ja pere abiga ning leiab, et tegemist on suurepärase esimese sammuga kinnisvaraäri redelil - juba kõigest aasta hiljem on tema kodu väärtus ligikaudu 40 000 euro võrra tõusnud.
Päris nii möödaminnes Jennie raha siiski kokku ei saanud - noor naine tunnistab, et loobuda tuli paljust, näiteks muretust lõbutsemisest. Väljas sai ta rahakogumise perioodil käia üsna harva, samuti tuli tal hoolikalt läbi mõelda iga ost, mille tegi. Teised temavanused kulutavad muretult ja elavad suures osas vanemate kulul, kuid Jennie tahtis varakult jalad alla saada.
Kõige hullemal hetkel, 17-aastaselt, oli Jenniel kooli kõrvalt tervelt viis poole kohaga töökohta. Samaaegselt rahakogumisega astus naine seeläbi ka esimesi samme karjääriredelil ja läkski pärast 17. eluaastat varsti täiskohaga müügivaldkonda tööle, sest oli seal juba korralikult karjääri teinud.
Laenuvabalt Jennie mõistagi kodu ei ostnud, kokku kogus ta sissemakse. Kuid pidevalt tõusvate kinnisvarahindade juures teab ta, et on igal juhul teinud suurepärase tehingu ja müüb kodu tulevikus kasumiga maha.
Ülikoolis pole Jennie käinud ega kavatsegi sinna minna - ta ütleb, et ta on saavutanud koolita kõik, millest kunagi unistanud on. Ta on käinud reisimas mitmes kohas üle maailma, ostnud korteri, renoveerinud selle täielikult ja loodab paari aasta pärast uuesti kolida. Ta ei näe, mis põhjusel ta veel kunagi kõrgharidust omandama minema peaks.