ANALÜÜTIK ⟩ Kinnisvara müües tasub olla ettevaatlik just selle näitaja suhtes

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Paljud, kes alustavad kinnisvara müügiga, lähevad ühe esimese asjana Ehitisregistrisse (EHR), kust vaatavad hoonete ja nende osade peamisi parameetreid, sealhulgas ehitusaastat. Selle viimasega esineb aga tihti probleeme.

Suure hulga vanemate majade puhul on registris kasutusel kaks tüüpilist aastaarvu: 1940 ja 1946. Niisamuti on erinevate ehitusaastate taha sulgudesse kirjutatud tihti ka «oletuslik».

Kuna nende daatumine kasutamine müügikuulutustes on äärmiselt levinud, juhiksin tähelepanu, et 1940. aastal, mil Eestis algas nõukogude okupatsioon, oli majade valmimine juba tagasihoidlik ning aastal 1946, pärast sõja lõppu, ei olnud suuremat ehitustegevust veel alanudki.

Veel enam, kahekorruseline lenderi tüüpi maja, mida ehitati 19. ja 20. sajandi vahetuse aastatel, ei saa kindlasti olla valminud 1940. aastal ning hruštšovka, mille ehitusaastaks on märgitud 1946, ei saa seda samuti olla, sest insener, hilisem Moskva peaarhitekt Vitali Lagutenko asus seda tüüpprojekti looma ja katsetama 1954. aastal. Hoonete massehitus toimus kõikjal, kaasa arvatud siin, 1960ndate alguses.

Kui te soovite olla täpsed ning panna kirja maja tegeliku aastaarvu, uurige projekte, käige vajadusel arhiivis või küsige pädeva spetsialisti käest. Õige ehitusaasta väljatoomine on tegelikult väga oluline ja näitab lihtsalt ka professionaalsust. Niisamuti soovitan ka majaomanikel, sh korteriühistutel kriitilise pilguga oma majasse puutuv informatsioon EHR-is üle vaadata ning viia sisse vajalikud parandused.